noniiiiii..
iga kuradi päev küsitakse mult, kas ma kodu igatsen. teate see hakkab ära tüütama juba! Ei, ei igatse. see loomulikult ei tähenda et ma oma empsule/issile ja õeraasudele üht suurt kallit teha ei tahaks või et ma slovakkiast nii vaimustuses oleks, et kodu enam meeles poleks. loomulikult on ja kõiki sõbramusisid tahaks ka näha. lihtsalt.. ma ju teadsin et ma tulen siia AASTAKS ja kõik on ju täitsa alles, kui tagasi jõuan. need kes aasta jooksul ära kaovad- no sitta kah. kes on väärt see jääb alles ja isegi 4 riiki vahelt ei ole nii dramaatiline.
see asi mida ma igatsen ei ole kodu. ma igatsen nokitsemist. ja nüüüüüd ( rõõmuuudis)- ma saan vist õmblusmasina koju ! JAJ!
ehk siis varsti kohalikesse riidepoodidesse ja kirbukatesse tuulama :) ai kuidas ootan. enne kui masin käes ei julge minna, kuna kui ma mingi kuhja algmaterjali valmis ostan, pean kohe asju arendama hakkama.... aaaaaah!
selline loomistuhin on peal, aga mul pole isegi liimipüstolit ! kuradi kohutav ma ütlen.
4 kuud on kritseldamine mu tegevusvajadust rahuldanud, aga nüüd aitab. homme lähen ehituspoodi ja tulen tagasi koju hunniku "pahnaga"
muide. siinkohal tahan oma emmele suure AITÄH'i öelda, et ta mu tränakogumise maaniale läbi sõrmede on vaadanud. juba ootan, et kodus oma tränast mindagi asjalikku luua saaks:) kalli, mummm !
ajaa, ma vist muretsen endale juuksepikendused, mul tuleb mingi peotäite kaupa juukseid peast ja see mis peas on, on ka kui mingi pulst :D
muidu olen väga tubli täna olnud ja kodus keelt mehhaaniliselt õppinud. võtsin " slovenčina pre cuzincov" kätte ja panin 28 lehekülje harjutuste pärast käest ära ja Antonie de Saintexupery Maly Princ'iga tegin ka algust. iga lause järelt küll ninapidi sõnaraamatus, aga kuskilt peab slovakkia-keelse kirjandusega ka ju alustama.
kuna eilne öö Mikulaš-püha tähistamisega ääretult lühikeseks jäi, kobin täna normaalajal ( ehk siis keskööl) magama.
no dobru noc, kočky a pani
