I call it art - The Kills

mingi kohalik hipi.--->

sama maja. sama ruum. sama aeglane internet. emotsioon on uus- elevus/hirm. homme on siis see päev mil ma oma host'idega kohtun. Teši ma, Tatjana, Miroslav, Barbora a Michal! asjad on juba peaaegu kohvrisse pressitud ( ehk siis kohvri lukk ei lähe kinni ja pool elamist on veel asju täis). täna-eile käisime lossides/varemetes turnimas. hulk hingematvaid vaateid sööbis mälusse: sügavad orud, valed (loe "leht") metsad, viinamarjaistandused, vilju täis mirabelipuud ja pisut ülemeelikud kohalikud. täna oli ka viimane keelekursuse päev. tõdesin et viie päevaga on võimalik päris palju endale selgeks teha kui tahtmist on, mis siis tähendab seda, et kui kuskil keelega hätta peaksin sattuma, võtan käed-jalad  appi. tunnistan, see oli liialdus... ning õnneks enamus rahvast oskab siin ka inglise keelt ( mitte aga vene keelt, mida paljud mulle enne trippi selgeks teha üritasid). 

pea on jälle pulki täis: ühes keeles lause koostamine tundub üpriski keeruline, mis oleks ka mõnes mõttes hea, kui nendeks asendusvõõrsõnad oleksid kohalikus keeles, mida nad küll kahjuks enamasti pole. õnneks ( või no oleneb millist külge vaadata) on homsest üks keel vähem, mida igapäevaselt rääkida, kuna lähim eestlane asub elama nii umbes 150 km kaugusele mu uuest kodust, Bardejov'st.

ako sa volàš ?

on jälle hilisõhtu ja ma istun wifi-ruumis. täna oli meeletult väsitav päev: 5 tundi keeleõpet, kontsad ja SHOPPING.

täna oli ka see päev, mil üks meie nelikust oma host'idega kohtus. Ehk siis Lena, üks saksa neiudest, käis oma hostfamilyga täna väljas. mingil arusaamatul põhjusel olime kõik meeletult närvis :D veider. elevus- 9 palli. pere tundus eriti armas ja sõbralik :) suht kindlalt saab neil kõigil tore aasta olema, kui Lena vaid end veidi neile rohkem avab ( ta on meist vist kõige kinnisem ).

 igatahes sel ajal kui nemad restos head ja paremat sisse ajasid, ei  raisanud ka meie aega. käisime Lena ja Jannega Euroveas rahakotti tühjendamas... päris nutune. tegelikult probleem ongi selles, et siin on kõik nii uskumatult odav! ma pidin peaagu nutma hakkama, kui mu ratsionaale mõtlemine mind maa peale tõi ja otsustasin ühed haaremid ja seeliku siiski poodi jätta. südantlõhestav, kas pole? igatahes olen omadega läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun. seda füüsilises mõttes.. õnneks. 

südametunnistus hakkas painama.. peaks veidi dictionaryga üks ühele aega veetma. ehk siis wish me luck!

lots of hugs and even more kisses!

PS: siin suudeldakse kohtudes mõlemale põsele 

Bezmocná Hŕstka - Lies Lies

AHOY slash CHA !

istun hotelli Wifi-ruumis. pärast pooletunnist arvutipiinamist sain ta oma läpsi ka siinset internetti tunnistama. väljas on ligi 25 kraadi, olenemata hilisest õhtutunnist. Eile käisime vanalinnna uudistamas. ma armastan seda linna: kõrggooti/renesssaansi/ romantismimõjutustega kirikud/koolid, sekka mõned postmodernsed kommuhooned, Doonau ja see kõik kokku annab ühe täiusliku terviku sildiga "BRATISLAVA".
 täna õppisime siis veidi kohalikku ajalugu. vennad Cyril ja Method, "the Cat has to go !", okupatsioonid ja vabastajad-kommunistid (!?)- silmaringi laiendamine->CHECK!
õhtupoolikul käisime teiste vahetusõpilaste ( üks eestlane, 2 sakslast- nagu anektoot) šoppamas. siinne riidekultuur on väga veider. enamasti on mehed brändihullud dressiossid, naised on kas eriti indie-lindid või gold-diggers. olgu see oli vist väga suur liialdus, aga selline on esmamulje. Yfukad on väga super see-eest :) näiteks eile käsime tormiga iganädalasel rulluisumaratonil ja presidendipalee-esises purskaevus veesõda tegemas. that is called a mixture of too much sun and no place to swim ! ootan juba homme-varahommikusi tühje munakivitänavaid ja kõrvetavat kuumust.