ropendan inglite keskel.

mingi eriti kuri olek on täna. absoluutselt kõik on mult täna vastu päid ja jalgu saanud ja keegi ei jaga ära ka, et parim idee on mind rahule jätta. ok, väikesed erandid on. mõne peale ma lihtsalt ei suuda vihastada- kah hea.
ahjaa, blogi parim nali tuleb kohe- ma lähen inglise keele olümpiaadile.
see saab olema ee.. midagi uut. for sure.
oeh. varsti saab midagi süüa- äkki ma siis ei karju enam kõigi peale?

üritan nüüd ka  inglike olla.
bö!

btw, ma blondeerisin juuksed ära.

haha, inspiratsiooni tuhin

noniiiiii..
iga kuradi päev küsitakse mult, kas ma kodu igatsen. teate see hakkab ära tüütama juba! Ei, ei igatse. see loomulikult ei tähenda et ma oma empsule/issile ja õeraasudele üht suurt kallit teha ei tahaks või et ma slovakkiast nii vaimustuses oleks, et kodu enam meeles poleks. loomulikult on ja kõiki sõbramusisid tahaks ka näha. lihtsalt.. ma ju teadsin et ma tulen siia AASTAKS ja kõik on ju täitsa alles, kui tagasi jõuan. need kes aasta jooksul ära kaovad- no sitta kah. kes on väärt see jääb alles ja isegi 4 riiki vahelt ei ole nii dramaatiline.
see asi mida ma igatsen ei ole kodu. ma igatsen nokitsemist. ja nüüüüüd ( rõõmuuudis)- ma saan vist õmblusmasina koju ! JAJ!
ehk siis varsti kohalikesse riidepoodidesse ja kirbukatesse tuulama :) ai kuidas ootan. enne kui masin käes ei julge minna, kuna kui ma mingi kuhja algmaterjali valmis ostan, pean kohe asju arendama hakkama.... aaaaaah!
selline loomistuhin on peal, aga mul pole isegi liimipüstolit ! kuradi kohutav ma ütlen.
4 kuud on kritseldamine mu tegevusvajadust rahuldanud, aga nüüd aitab. homme lähen ehituspoodi ja tulen tagasi koju hunniku "pahnaga"
muide. siinkohal tahan oma emmele suure AITÄH'i öelda, et ta mu tränakogumise maaniale läbi sõrmede on vaadanud. juba ootan, et kodus oma tränast mindagi asjalikku luua saaks:) kalli, mummm !
ajaa, ma vist muretsen endale juuksepikendused, mul tuleb mingi peotäite kaupa juukseid peast ja see mis peas on, on ka kui mingi pulst :D
muidu olen väga tubli täna olnud ja kodus keelt mehhaaniliselt õppinud. võtsin " slovenčina pre cuzincov" kätte ja panin 28 lehekülje harjutuste pärast käest ära ja Antonie de Saintexupery Maly Princ'iga tegin ka algust. iga lause järelt küll ninapidi sõnaraamatus, aga kuskilt peab slovakkia-keelse kirjandusega ka ju alustama.
kuna eilne öö Mikulaš-püha tähistamisega ääretult lühikeseks jäi, kobin täna normaalajal ( ehk siis keskööl) magama.

no dobru noc, kočky a pani

miks ma küll kunagi end peale nädalavahetust puhanuna ei tunne??

sest nädalavahetus pole puhkamiseks.

viimane reede oli vist mu siinolekuaja parim õhtu siiamaani. algas üsna tavaliselt ( tegelikult ka lõppes tavaliselt) kellegi kohaliku sünnipäev, St. Nicolaus ja mingi aliase-taoline mäng (jah loomulikult svk keeles :) hakkasime Iv'iga juba igavust tundma.. ja igavusest tuli mõte- dolina. kuna olime suht varakud oli see õudne paik suhteliselt tühi see kord, ehk siis vallutasime tantsupõranda ja tantsisime end segasteks. piiritult segane, vaba ja mõnus õhtu. kuigi mu klassis suht bitchi-kari on, siis vähemalt ühe mõttekaaslase olen leidnud- pole ka vist kõige  hullem.

ajaa, mul on jõulukingituste ideekriis- HELP ME !

štužkova

vahepeal nii palju, et klassis on ikka päris mõnusalt bitche... muidu on laupäevahommikuselt meeldiv unine olek :) keelest nii palju, et eile oli vist 1. kord kui ma tundsin, et ma saan kõik jutud räägitud / aru saadud, ilma et keegi vahepeal tõlkima peaks... ajaaa vaatasin 1. filmi ka algusest lõpuni läbi- JA MA SAIN KÕIGEST ARU ! noo, som st'astna :) no olgu, olgu- tegemist oli chuck norrise filmiga, niiet juttu polnud just väga palju, aga siiski :D tunnen rõõmu ja rahu ja ärritust.

hakkan siinseid laupäeva hommikuid igatsema.

ja nüüd pildid

Ivana

Bin, Push-Bush ja mu sis'

R&D

Iv' ja Luc

programmi vaatlejad

novinky

absoluutne geniaalsus 1.

absoluutne geniaalsus 2.

Mona & Pat'a

na

er.

Jara & Mona

Petra fotod olid pisut udused.

moj polužiacy

J&P&direktor&sis'&D&P

P & D

jah- tegemist on balliga.

sis´

Barbi

IV A

rapunzel

...heiiii na štužkovaaaa-aa-a !

niisiis, käisin štužkoval, ehk abiturientide ballil. ball kujutab endast pidu, koos 5 käigulise dinee ja folkmuusikaga  ( loomulikult ka folktantsud ). kutsutud on sinna vaid abituriendid, nende vanemad ja õpetajad.... ja mina :D
loomulikult oli minu koht lauas koos 40 vanemaga, abituriendid olid eraldi ja  ka õpetajatel oli oma laud. great. istusin ja purssisin sk small-talki ja no üldiselt keskendusin oma võrratult külmale toidule. veel oli program, millega abituriendid rahvast lõbustasid ( eestlaste väikenäidendid jäävad sellele ikka MÕNUGA alla ) ja väike tutvustus iga õpilase kohta..
"ps: ideme na kavu ?" väike inside joke mulle endale.
... ning lõpuks hakkas bänd mängima ja minutiga olid lauad tühjad ja  tantsusaal rahvast täis. hakkan juba vaikselt mõistma, mida üks tuttav Gruusiast mõtles, kui väitis, et eestlased on teglikult päris hale näide kultuursusest. pidu iga 4 aasta tagant on ikka kõva kultuur küll. tegelikult, maal, kus IGA kodanik teab rahvustantse ja ei karda neid ka tantsida, on ilmselgelt kultuur elulisem ja silmaga nähtavam, ei ole sellist esinemist nagu eestis. kultuur on hinges ja olemises.
nüüd aitab võrdlemisest.
igatahes veeti ka mind tantsima, mu kullakallite 13 cm kontsadega- oh yeah. paari tantsu järel sain sammudele ka enam vähem pihta... aga see muusika.. olegem ausad, slaavi temperamendile ma ikka vastu ei saa :D sellegi poolest andsin oma parima ja pidasinkuni võiduka lõpuni vastu. nimelt kell 3 sai ball läbi ja kogu rahvas liikus kluppi edasi :D
naudin seda, et keegi ei jäänud kõrvale ja elasid end välja. jaaaaaa ütleme nii, et poisid siin oskavad tantsida.

järgmine päev oli fb 17 uut sõbrataotlust- 15 neist slovaklased :D järgmine nlv on aftekas Liptovis jaaaaaaaa ma isegi ootan seda täitsa :) sellised jutud siis seekord slovakkiast.

pilte mul jälle pole- ärge pahandage:) aga ma lihtsalt ei viitsi klõpsida nii palju. igatahes kui ma kuskilt pildid sebin siis lisan.

xoxo
t.

Elan - Stuzkova

oma jope

on laupäev ja olek on veidi kehvapoolne, kuid seda parandab asjaolu, et söön pannkooke maasikamoosiga- jah, haarasin lõpuks käe vispli järgi !

kuna olen õe ja vennaga home alone see nlv ja keegi süüa teha ei viitsinud/osanud siis sõitsime hommikul bensukasse bagettide järele. istusime bensuka kõrval mingis varjualuses ja nautisime, kes bagetti, kes õlut. naer ja jutud... igatahes olen ametlikult kohanenud nüüd. vennaraas ütles et ma olen totaalselt tema õde. tuju tõusis kohe mõne pügala võrra.. jaaaa ausaltöeldes mu arvamus temast alguses ei olnud kõige parem :D nüüd... teate, täitsa tore on kui sul on vend, eriti veel kui oled öösel kuskil pärapõrgus ja tahad koju, või siis on vaja 2 minutiga tennisetrenni jõuda vms.

õega klappisime kohe, emaga samuti. 

me:" Ja edla som čipsy a to je všetko !"

isa:"no to je Hečkov!"

ehk siis olen ametlikult oma jope.

millest siis veel...

järgmine nädal on stuškova, ehk siis lõpuball vms. tegelikult on see vaid lõpetajatele ja nende vanematele/õpetajatele, aga kuna ma olen vahetusõpilane siis mul on teatud privileegid :)

igatahes olen varustatud pisikese punase kleidiga ja 13-cm verekarva killer heels'idega. saab tore komberdamine olema, aga pole hullu- õel on kõigest 12-cm, niiet saame koos kõrgustes õõtsuda. jaj!

õde on siiani veidi nukker.. õnnetuse tõttu. muide seal hukkus 3 mitte 1 noort. panen nüüd vennaga 

kuhugile sõites ALATI turvavöö peale. ta sõidab nagu maniakk- kohutav

xoxo,

my honey-bunnies

jõudis kohale, et olen üksi siin. siin ei ole mu kullakesi, keda kallistad, kui tuju tuleb, pole kellega oma rõõme ja pisaraid jagada. 


täna öösel sõitis auto 5 inimsega kõrgtatrates vastu puud. üks 18 aastane õe sõber suri seal. mu tuttav on hetkel haiglas. olen nukker ja... tahan kodustega/sõpradega olla, rääkida, kallistada
aga ei saa.


lähen magama ja loodan et homne on parem.

tuul. tulesadu.

lendlevad kumavad silmad: sinised, punased, kollased...

alt-üles, voolavad joad. 

vihm, vesi. veidraid radu

loovad sinised, punased, kollased veevaod.

külmad on käed ja tuim on pilk.

värinad, värinad, värinad.

külmad on käed, kuid lahvatab pilk.

särinad.

53-st sai 57- kes teab, see teab.

igatsen empsu tehtud neljavilja/kaerahalbe/manna/riisi-putru !

jaaa. nii on.
et taha enam hommikust-õhtuni saiast elada.
nii. on laupäeva hommik ja tuju hää. joon latte't ja naudin jahedat päikest.
eile oli linna au ja uhkuse- purskaevu/pargi- avamine. see aga tähendas tunni pikkust väljas külmetamist ja idadialektide talumist. kui juba sk keel on vahel mulle hiina keele sarnane, siis šarišky dialekt on veel tase omaette...
igatahes talusin ilusasti selle tunnikese ära, kuni purskaevukesed tööle pandi. hurraa. ilmselgelt tasus ära, kuna ma selles rahvasummas vee/valguse mängu nkn ei näinud. pärast külmetamist liikusime õe ja ta boyfriendiga JÄLLE bagelit sööma ja hiljem laternaid lendu saatma. siinnne hingedepäeva traditsioon. hästi-hästi-hästi ilus oli- täiskuu ja sajad pisikesed laternad taevast valgustamas. tegin oma moblaga pilti ka aga kvaliteet ei luba üles laadimist ( tegelikult ma lihtsalt olen liiga laisk, et mobiili kõrvaltoast tuua ). hiljem pidime õega välja minema. jõudsime koju, soojenesime natuke, jõudsin juba näo pähe teha.... ja õde jäi diivanile magama :D. no tore. 1. reede vist, kus MINA tahan välja minna ja teised ei viitsi. tavaliselt on ikka vastupidi.
AHJAAA. siin sadas lund ! tegelikult oli tegemist küll siiski lörtsiga, mis 5 minuti pärast sopaga asendus aga siiski lume moodi :) supersupersuper. isgei läbimärjad jalanõud ei suutnud lumevaimustust kaotada :) btw mägedes in juba 10 cm lund maas. tahan sinnnnnnnnna ! loodan et äkki sõidame perega jälle Liptovi millalgi- äkki sõidan Jannele ka külla siis. Namestov'a peaks sealt kõigest 50 km kaugusel olema- eks näis :)

paar pilti klassikaaslaste snp-st ja vaatest kirikutorinist, kust I'ga turnimas käisime.

ajaa, tegelikult pidi sees pildistamise eest maksma- čušš

Newton istus puu all ja õun kukkus pähe -> idee

bussipeatusest päikese saatel koju kõndides jõudis mulle lõpuks kohale- minust ei saa arsti. 

aega võttis aga parem praegu kui aasta pärast.

know what i want, finally

where are you from ? Estonia.

reaktsioonid:

a) aaah, AUSTRALIA!

b) ee... ( + sunnitud naeratuse taha peidetud pingeline geograafia-alane mõttetöö)

c) Oh, nice... and how is life in Russia?

noh... pole midagi teha, kuid geograafilised teadmised slovaklastel kergeltöeldes puuduvad.

"That's how it is on this bitch of an earth. "

Samuel Beckett

so get used to it.

kokake vahelduse mõttes üks mõnus šokolaadikook, kuulake head muusikat ja naeratage - elu on ikka fucking ilus :)

všetko je nove v... oktobre?

ahojahojahoj :)

"olen õnnelik et inimesed on nii ilusad ja head". haha nii utoopiliste väidetega siiski ei ehmata teid. tegelikult... elu hakkab rööpasse minema siin. kõik tundub hetkel roosa ja lilleline- cmon.. isegi päike on väljas ( haruldus! )

viimastest sündmustest/ tegelemistest... noo nädalavahetus oli päris tegus see kord.
nimelt oli ühel mu uutest tuttavatest sünnipäev - 21 :) alguses küll kahtlesin, kas üldse kohale ilmuda või mitte, aga  EI KAHETSE. tutvusin paljude huvitavate inimestega, mõnede kullakeste toredust taasavastasin.. ühesõnaga lõbus oli :) peale snp läksime kluppi ( šokiteraapia, kuna see klubi asub suhteliselt getos ja väljanägemine on ka vastav ), kus suutsin oma asju ikka päris mitumitu korda ära kaotada ( mõned asjad ei muutu. ka oktoobrikuus ). õnneks on kõik mobiilid/rahad/värgid alles- läks hästi:)
hoolimata mu hostvenna väidetest, et ta KINDLASTI ei tule koju enne jõule, oli ta nagu viis kopikat nlv kodus kohal :D koos temaga tulid külla ka minu uued nõbud: kaksikud tüdrukud ja poiss - sesternice a bratranci. nagu ka kõik ülejäänud, ei julgenud ka nemad alguses inglise keelt isegi proovida rääkida, kuid õhtu lähenedes ( või oli siis juba hommik ? ) läksid keelepaelada valla. nii me siis suhtlesime: mina purssisin SK ja nemad EN. kõrvaltvaatajale võis see päris koomilisena tunduda arvatavasti...
ehk siis laupäev veetsime aega sugulastega pubis/kohvikutes istudes ja hiljem kodus lõbutesedes :)
üks asi väljas käimise juures häirib. see et kõik teavad mina, aga ma ei tea vähemalt POOLI, kes mind põsemusiga tervitama jooksevad. mõne puhul tunneb ikka näo ära, mõne puhul ei sedagi :D ja nimedega on siin ka kehvad lood, või noh.. kehvad lood on mul nende meelejätmisega.
kõige roosa juures on vaid üks pisike pipar: nimelt ma hakkan Eestist vaikselt võõranduma. rääkimata sellest et ma oma parima sõbrannaga ( LÄBI MESSENGERI ) suutsin päris hullusti tülli minna, ma ei taha enam koju helistada. OK see kõlas halvasti. ma tahan, aga see teeb mind nukraks... ee arvatavasti ei see vist keegi aru mida ma öelda tahan, aga jah, mis teha.
eile skaipisin empsiga tunnikese. enne helistamist oli seventh haven, rääkimise ajal olid pisarad silmas ( thank god, et mu veebi kaamerat pole ) ja pärast kõnet oli jube koduigatsus. tore ja kohutav samaaegselt.
ehk siis ma pean mingi režiimi selle helistamisega välja mõtlema. 1x nädalas eestlasetega helistamist=maksimum, äkki?
palun ärge nüüd arvake, et mul eestlastest siiber on- ei ole ! aga see topelt elamine muutub pika peale koormavaks. ehk siis võtan eestiga aja maha natukeseks :)

don't be mad- love u all !

Leon Somov and Jazzu -Tik Pasilik

Seahorse - Devendra Banhart

haha, psühholoogia tund ehk arusaamine null, kuid tuju on siiski super  :)
täna saan oma SLOVAKKIA ID KAARDI, ehk siis muutun slovakkia ametlikuks kodanikuks !
this needs some celebration !

ahoj/čau/dobry...rohkem sünonüüme ei meenu

möödunud nlv käisin jälle perega Liptovis, niipalju siis sõpradega Kurimas käimisest.. kohale jõudes olin suht happy, et ikkagi sinna läksime. igatsesin mägedesse tagasi vist. igatahes  reede möödus suht rutiinselt. jälle õe-vennaga kuskil kohalikus pubis/klubis istumas. järgmine päev äratas isa mind kell 8 üles ja küsis kas ma mägedesse matkama tahan minna. o m g. ma olin ääretult väsinud, aga sellest hoolimata kogusin oma jõuriismed kokku ja läksin. GOOD FOR ME. sõitsime isa ja ta sõbra Helkaga West-Tatratesse. tripp oli üllatavalt raske, see ronimine killib mu põlvi, ma ütlen ( haha võrkpall ka ). suurem osa matkarajast läks läbi metsa, ehk märkasin alles välule jõudes, kui kõrgele olime jõudnud. tahaks kirjeldada kui kaunis see oli.. vist ei suuda. muide mäed tunduvad meresinised udu sees. v õ r r a t u. lisan vb hiljem pilte ka, aga need on moblaga tehtud niiet kvaliteet annab soovida. jõudsime umbes poole peale mäel. rada läks edasi, aga mu isa pole tegelikult väga matkaja, ehk siis tipp jäi seekord vallutamata. 1300m on ka saavutus :) igatahes oli seal üks väike armas resto, kus me ka söömas käisime. resto omanikud võivad oma õnne tänada, et neil see maja seal mägedes veel alles on, kuna mõned aastad tagasi oli seal meeletu laviin. selle tõttu hukkus ka seal matkanud Tšehhi minister ( mis valdkonna oma, kahjuks ei mäleta, keskkond vb). järgmine kord kavatsen tipu vallutada (: ahjaa, šoppamas käisin ka. ostisn hästi armsad lühikesed püksid... peaks sinna juurde ühed vinged traksid saama, siis oleks perfektsus saavutatud.

ehk siis nlv olin over the moon.

...

esmaspäev

naljakas kui kiirelt võib tuju muutuda.

failisin oma goaliga. istusin klassis. järjekordselt ei saanud mitte millestki midagi aru ja lugesin igavusest vanu sõnumeid.. VÄGA vale tegu. selline ahastus tuli peale. tahtsin peaga vastu lauda taguda ja karjuma hakata. k o h u t a v. isegi ära ei saanud minna, kuna see kool on tundide ajal nagu vangla, ehk siis uksed on lukus. tegelikult on see nii ka vahetundide ajal. ehk siis tegin vapra näo pähe ( ehk siis peitsin pea tagi sisse  )ja kuulasin muusikat, isegi väga varjata ei viitsinud seda täna. inglise keel polnud ka kaasatehtav täna, kuna meil oli asendusõpetaja täna, kelle inglise keel oli a) meeletu slovakkia-aksendiga ( te ei kujuta ette kui arusaamatu see on!? ) või b) nii hea aksendiga, et minu väike loll pea sellest aru ei saanud.

üleüldiselt ilm läheb ka praeguse tujuga kokku. je zima a pršy/ külm on ja vihma sajab -.-

lähen teen endale magusateraapiat. see aitab vist alati halva tuju vastu.

miss u all 

neljaneljaneljapäev ehk štvrtok (palun proovige seda kõva häälega öelda. ärge muretsege, see ei õnnestu teil)

kell on jällegi piisavalt palju ja kõik väikesed tundmatud lihased mu loius keres valutavad. te kindlasti teate seda tunnet. meeldiv valu peale trenni. võrratu. nagu enamus päevi, on ka täna maja rahvast täis. täna siis iirlased. tõrvaltoast kostab emotsionaalne vestlus ( tavaline Hruška kõrvalnäht ) ning taustaks mängib eriti imal iiri jazz. jälle tähistamine, isegi ei meenu mille.

rutiin kipub mind alla neelama.

seega

homme Kurima'sse elu nautima.

lõpuks püstitan ka küsimuse: mis otstarve on igatsusel?
ääretult pointless on ju ennast painata millegiga, mis kättesaamatu. nukralt istuda ja mõelda OLNUD sündmustele, maha jäänud inimestele, kodu vaikusele.

goal: stop beating myself up.

Nüüd ma siis tean , miks kõik mind Tellaks kutsuvad...

kuna "telle" tähendab suurt lehma ja "tella" kõigest väikest !

Devendra Banhart - Rats

Florence + The Machine - You've Got the Love unplugged

kool. esmamaspäev ja 1. tund ehk slovenskeho jazyka. nagu tavaliselt, on ka täna arusaamisega probleeme, kuid õnneks on täna igavus talutav, kuna võtsin ettenägelikult läppari kaasa. millest alustada..
... näiteks 1. koolipäev
kuhu oma otseloomulikult hiljaks jäin !
kui arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. no pm sama, ainult et alanud oli aktus, ehk siis nautisime õega saali ukse vahel passimist. kuna ma direktori kõnest väga midagi aru ei saanud kadus tähelepanu suht kähku. tähelepanu koondus jälle, kui avastasin, et kogu saal seljataha üritab kõõluda. see oli vist see hetk, kui avastasin, et jutt käib minust. otseloomulikult tahtsid nad, ka et ma sinna kõige ette mikri ette roniks ja midagi räägiks. läksin siis sinna ette, mulle peeti ühe siinse inglise keelt valdava harulduse poolt maha pisike kõne ja siis lükati mikker mulle. ja mina...loomulikult hakkasin naerma, pobisesin dˇkujem ( aitäh ) ja läksin ruttu minema. nooo esmamulje oli vähemalt meeldejääv.
nüüd olen koolis käinud juba paar nädalat. tekkinud on nii esimesed sõbrad, kui ka eelistused tundide osas. kuna ma ainult matemaatikast ja inkast aru saan on need ka ainukesed ained, kus ma midagi teen.. ( okk, inka on suhteliselt häiriv, kuna tase on nii umbes 5. klassi kanti) ok,  kultuur ja TV ehk kehaline kaasa-arvatud, kuna neid andev õpetaja oskab mingil kummalisel põhjusel inglise keelt vabalt ( thank god ) btw ( haha naerge nüüd) siin olen ma sportlane. päris koomiline minu arvates, aga siin ei tee keegi sporti ! ma ei liialda ka tegelikult. spordiga tegelevad vaid need, kellel on plaan tippsportlaseks saada. kui ma neile seletada üritasin, et mulle lihtsalt meeldib jooksmas käia, vaadati mind ikka väga veidrate pilkudega. samas on see ka loogiline, kuna enamus inimesi ei harrasta just tervislikke eluviise. väga paljud suitsetavad, nädalavahetus veedetakse pubides jne..
pubidest rääkides tuleb meelde naljakas vaheseik. nimelt ühel õhtul käisine uute tuttavatega Angel-pubis istumas. suur pidu ei olnud, lihtsalt väike olemine. päev hiljem sai mu õde pika loengu mu füüsikaõpetajalt, et miks ma üksi väljas käin. MIKS MA ÜKSI VÄLJAS KÄIN . nagu, wtf?? mul vajus suu lahti. 1. ma olen siiski täisealine ja kui mu pere ei tee sellest probleemi, siis mul on siiski õigus üksi olla. 2. mu hostõde on minust noorem... et siis ta peaks mind turvama? kui B seda rääkis saime mu hostemaga kõvasti naerda. üleüldse.. parem küsimus on hoopis see, et mida õpetaja seal tegi...
viimased nädalad on olnud väga vahelduvate tujudega. vahel tahaks nagu mlm vallutada, teine hetk on meeletu kodu/sõprade/pere/suhtlemisigatsus. just eriti suhtlemis, kuna mu slovakkia keel pole veel just arusaadav. aru ma saan nii umbes 20%, rääkida oskan väga algeliselt.. ja k***t vahel tõmbab ikka tuju nii alla, kui keegi inglise keelt ei oska. siinkohal tänan eesti telekanaleid, et te filme inglise keeles näitate. AITÄH. siin on absoluutselt kõik kanalid tubinguga, ehk siis isegi telekat vaadates ei saa ennast välja lülitada -.-  ja see, et siinsed inimesed inglise keelt kuskil ei kuule ongi peamine põhjus, miks keegi seda rääkida ei oska ( või kui ka oskab siis meeletu aksendiga )
niii.. mis ma veel korda olen saatunud...
eile käisin koos hostvenna/isa/emaga Liptovis ( väike küla Low-Tatrates) pere coddages. ma armusin sellesse kohta. kujuta ette... seisad keset väikest välu ja ÜKSKÕIK kus suunas vaatad- igal pool on mäed. vapustavalt ilus koht. mägimajake oli ka väga armas, selline soe ja kutsuv. kurb, et pere plaanib selle maha lammutada ja sinna restorani ehitada. nad rendivad seal maju talispordi/matkamiseharrastajatele.. ja kui juba see maja kus nad ise viibivad on armas, siis need majad, mida nad rendivad on lihtsalt vapustavad. oleks mul raha, ma ostaks ühe ära ja koliks elama sinna.... aargh unistused.
pärast tuuri Liptovias tegime väikese tee/veiniõhtu perega ja tuttavatega ja jätsime hüvasti mu venna M'ga kuna ta sõitis edasi Bratislavasse, kuhu plaanib ka edasi elama/õppima jääda. arvatavasti näen teda alles jõulude paiku.
nüüd on kõik tähtsam ja tsensuursem kirjas.. :D
ajaa.. sellest nädalast hakkan tennises ja mingis tantsutrennis käima- plusspunkt mulle :)

p i a t o k

veidi pilte mu kodust :)

nobody said it was easy

lühidalt. uus pere, uus kool, uued inimesed, pisike koduigatsus ja vales keeles unenäod.

niii. kool. suutsin kohe hea esmamulje jätta ja esimesed 2 päeva kooli hiljaks jääda. tüüpiline mina. no kust ma pidin teadma, et neil kool 7.45 hakkab?? seda nad mulle loomulikult eelvestlusel ei maininud. great. pärast aktust tuli mu uus ülisõbralik direktor ja lubas mulle oma perega linna vaatamisväärsusi näidata. ajaa, ta vajas selleks tegemiseks tõlki. üldse.. inglise keelega neid inimesi õnnistatud pole:D  ehk siis kokkuvõttes: 1. päev oli pisike šokk.

2. päev oli natuke helgem. avastasin et klassis mõned siiski oskavad inglise keelt. tegelikult isegi päris paljud, aga lihtsam on saata paar julgemat "selle venesoomeaustraallasega" rääkima.. nüüd olen juba veidi rohkem koolis viibinud ja isegi osade klassikaaslastega väljas pubides käinud ( siinne must-do) ja taasavastan kui südamlik see rahvas tegelikult on.

homme lähen siis suzy'dega kohvitama ( ma tunnen juba vähemalt 3 suzannat ja 5 ivanat .. ulme :D ) vaatab mis saama hakkab...

ajaa, siinnse saiakultuur hakkab üle viskama...ehk siis haaran varsti ise pajakindad kätte ! beware.

I call it art - The Kills

mingi kohalik hipi.--->

sama maja. sama ruum. sama aeglane internet. emotsioon on uus- elevus/hirm. homme on siis see päev mil ma oma host'idega kohtun. Teši ma, Tatjana, Miroslav, Barbora a Michal! asjad on juba peaaegu kohvrisse pressitud ( ehk siis kohvri lukk ei lähe kinni ja pool elamist on veel asju täis). täna-eile käisime lossides/varemetes turnimas. hulk hingematvaid vaateid sööbis mälusse: sügavad orud, valed (loe "leht") metsad, viinamarjaistandused, vilju täis mirabelipuud ja pisut ülemeelikud kohalikud. täna oli ka viimane keelekursuse päev. tõdesin et viie päevaga on võimalik päris palju endale selgeks teha kui tahtmist on, mis siis tähendab seda, et kui kuskil keelega hätta peaksin sattuma, võtan käed-jalad  appi. tunnistan, see oli liialdus... ning õnneks enamus rahvast oskab siin ka inglise keelt ( mitte aga vene keelt, mida paljud mulle enne trippi selgeks teha üritasid). 

pea on jälle pulki täis: ühes keeles lause koostamine tundub üpriski keeruline, mis oleks ka mõnes mõttes hea, kui nendeks asendusvõõrsõnad oleksid kohalikus keeles, mida nad küll kahjuks enamasti pole. õnneks ( või no oleneb millist külge vaadata) on homsest üks keel vähem, mida igapäevaselt rääkida, kuna lähim eestlane asub elama nii umbes 150 km kaugusele mu uuest kodust, Bardejov'st.

ako sa volàš ?

on jälle hilisõhtu ja ma istun wifi-ruumis. täna oli meeletult väsitav päev: 5 tundi keeleõpet, kontsad ja SHOPPING.

täna oli ka see päev, mil üks meie nelikust oma host'idega kohtus. Ehk siis Lena, üks saksa neiudest, käis oma hostfamilyga täna väljas. mingil arusaamatul põhjusel olime kõik meeletult närvis :D veider. elevus- 9 palli. pere tundus eriti armas ja sõbralik :) suht kindlalt saab neil kõigil tore aasta olema, kui Lena vaid end veidi neile rohkem avab ( ta on meist vist kõige kinnisem ).

 igatahes sel ajal kui nemad restos head ja paremat sisse ajasid, ei  raisanud ka meie aega. käisime Lena ja Jannega Euroveas rahakotti tühjendamas... päris nutune. tegelikult probleem ongi selles, et siin on kõik nii uskumatult odav! ma pidin peaagu nutma hakkama, kui mu ratsionaale mõtlemine mind maa peale tõi ja otsustasin ühed haaremid ja seeliku siiski poodi jätta. südantlõhestav, kas pole? igatahes olen omadega läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun. seda füüsilises mõttes.. õnneks. 

südametunnistus hakkas painama.. peaks veidi dictionaryga üks ühele aega veetma. ehk siis wish me luck!

lots of hugs and even more kisses!

PS: siin suudeldakse kohtudes mõlemale põsele 

Bezmocná Hŕstka - Lies Lies

AHOY slash CHA !

istun hotelli Wifi-ruumis. pärast pooletunnist arvutipiinamist sain ta oma läpsi ka siinset internetti tunnistama. väljas on ligi 25 kraadi, olenemata hilisest õhtutunnist. Eile käisime vanalinnna uudistamas. ma armastan seda linna: kõrggooti/renesssaansi/ romantismimõjutustega kirikud/koolid, sekka mõned postmodernsed kommuhooned, Doonau ja see kõik kokku annab ühe täiusliku terviku sildiga "BRATISLAVA".
 täna õppisime siis veidi kohalikku ajalugu. vennad Cyril ja Method, "the Cat has to go !", okupatsioonid ja vabastajad-kommunistid (!?)- silmaringi laiendamine->CHECK!
õhtupoolikul käisime teiste vahetusõpilaste ( üks eestlane, 2 sakslast- nagu anektoot) šoppamas. siinne riidekultuur on väga veider. enamasti on mehed brändihullud dressiossid, naised on kas eriti indie-lindid või gold-diggers. olgu see oli vist väga suur liialdus, aga selline on esmamulje. Yfukad on väga super see-eest :) näiteks eile käsime tormiga iganädalasel rulluisumaratonil ja presidendipalee-esises purskaevus veesõda tegemas. that is called a mixture of too much sun and no place to swim ! ootan juba homme-varahommikusi tühje munakivitänavaid ja kõrvetavat kuumust.