mingi kohalik hipi.--->

sama maja. sama ruum. sama aeglane internet. emotsioon on uus- elevus/hirm. homme on siis see päev mil ma oma host'idega kohtun. Teši ma, Tatjana, Miroslav, Barbora a Michal! asjad on juba peaaegu kohvrisse pressitud ( ehk siis kohvri lukk ei lähe kinni ja pool elamist on veel asju täis). täna-eile käisime lossides/varemetes turnimas. hulk hingematvaid vaateid sööbis mälusse: sügavad orud, valed (loe "leht") metsad, viinamarjaistandused, vilju täis mirabelipuud ja pisut ülemeelikud kohalikud. täna oli ka viimane keelekursuse päev. tõdesin et viie päevaga on võimalik päris palju endale selgeks teha kui tahtmist on, mis siis tähendab seda, et kui kuskil keelega hätta peaksin sattuma, võtan käed-jalad  appi. tunnistan, see oli liialdus... ning õnneks enamus rahvast oskab siin ka inglise keelt ( mitte aga vene keelt, mida paljud mulle enne trippi selgeks teha üritasid). 

pea on jälle pulki täis: ühes keeles lause koostamine tundub üpriski keeruline, mis oleks ka mõnes mõttes hea, kui nendeks asendusvõõrsõnad oleksid kohalikus keeles, mida nad küll kahjuks enamasti pole. õnneks ( või no oleneb millist külge vaadata) on homsest üks keel vähem, mida igapäevaselt rääkida, kuna lähim eestlane asub elama nii umbes 150 km kaugusele mu uuest kodust, Bardejov'st.