naersin täna nii et pisarad silmas. h i n g e g a

..ja avastasin et seda pole juba kuid juhtunud ja siis jõudis kohale, et tegelikult ma pole ennast juba ammu endana tundnud.
täna oli üks väga mõnus päev. mitte et ma oleks väga õnnelik olnud kogu aeg.. vahepeal mäe peal kuskilt tõstuki pealt maha lennates oli tõesti sellise väikese lapse tunne et NÜÜD ma enam üles ei tõuse ja karjun ja nutan natuke et ma tõesti enam ei jaksa ja kõik kuradi kohad valutavad ja ma tahan sooja teki alla ainult kerra tõmmata ja patja ulguda.
edasi ei läinud ka eriti paremaks... see smalltalki värk ei istu mulle eriti. siis saatsime jannega kõik sinna samasse ja tegime kahekesi pikniku voodisse. nii .... lohutav oli lihtsalt rääkida ja avastada, et tegelikult kõik ei olegi nii jube ?? ( kust ma sellise idee üldse sain, et on ?)
tegin avastuse et ma suudan päris palju korda saata kui ma lihtsalt julgen endale seda vastutust võtta. kuidagi kodune tunne oli kellegile olemas olla, kuulata mis juhtunud on, naerda, püstitada uusi goale, meenutada ja unistada.
ma nüüd võtan veidikeseks aja maha ja kaon  slovakkia elusse ära.
ehk siis messengerid ja muu sellised jäävad mingiks ajaks kasutamata.
musid olete ikka ja musid olete ka siis kui ma jälle tagasi eesti ellu nägu näitan
fb ja mobiil on ehk ikka töökorras, nii et vahel on mind ikka võimalik saada.
JA SAATKE MULLE KIRJU!!!  kellel soovi on
paberil ja käsitsi kirjutatud, sest see messengeri OUU KUIDAS SLOVAKKIA ELU ON?? on juba nii plassiks muutunud, et see isegi ei tundu enam lause.

kodu aadess:

Teele Kumm
kupel'na 36a
Bardejov 08501
SLOVAKIA

kui ma kasvõi ühe kirja saan on kogu see kirjutamine asja eest ( aga  rohkem on ka väga oodatud!!! )
musikallipai