neljaneljaneljapäev ehk štvrtok (palun proovige seda kõva häälega öelda. ärge muretsege, see ei õnnestu teil)
kell on jällegi piisavalt palju ja kõik väikesed tundmatud lihased mu loius keres valutavad. te kindlasti teate seda tunnet. meeldiv valu peale trenni. võrratu. nagu enamus päevi, on ka täna maja rahvast täis. täna siis iirlased. tõrvaltoast kostab emotsionaalne vestlus ( tavaline Hruška kõrvalnäht ) ning taustaks mängib eriti imal iiri jazz. jälle tähistamine, isegi ei meenu mille.
rutiin kipub mind alla neelama.
seega
homme Kurima'sse elu nautima.
lõpuks püstitan ka küsimuse: mis otstarve on igatsusel?
ääretult pointless on ju ennast painata millegiga, mis kättesaamatu. nukralt istuda ja mõelda OLNUD sündmustele, maha jäänud inimestele, kodu vaikusele.
goal: stop beating myself up.
hpe you'll achive ur goal. Good thinking.
ReplyDeletebtw, see taust imeb täiega. Ma jään ennem pimedaks, kui teada saan, mis su mõtetes toimub. :D
ReplyDeletehahaha, nooooo ma muudan ära. mul on praegu psühholoogia tund, ehk siis nkn midagi paremat teha pole :)
ReplyDeleteja oma goaliga ma siiski failisin, aga täna jälle uue hooga peaga vastu seina jooksma !