ahoj/čau/dobry...rohkem sünonüüme ei meenu

möödunud nlv käisin jälle perega Liptovis, niipalju siis sõpradega Kurimas käimisest.. kohale jõudes olin suht happy, et ikkagi sinna läksime. igatsesin mägedesse tagasi vist. igatahes  reede möödus suht rutiinselt. jälle õe-vennaga kuskil kohalikus pubis/klubis istumas. järgmine päev äratas isa mind kell 8 üles ja küsis kas ma mägedesse matkama tahan minna. o m g. ma olin ääretult väsinud, aga sellest hoolimata kogusin oma jõuriismed kokku ja läksin. GOOD FOR ME. sõitsime isa ja ta sõbra Helkaga West-Tatratesse. tripp oli üllatavalt raske, see ronimine killib mu põlvi, ma ütlen ( haha võrkpall ka ). suurem osa matkarajast läks läbi metsa, ehk märkasin alles välule jõudes, kui kõrgele olime jõudnud. tahaks kirjeldada kui kaunis see oli.. vist ei suuda. muide mäed tunduvad meresinised udu sees. v õ r r a t u. lisan vb hiljem pilte ka, aga need on moblaga tehtud niiet kvaliteet annab soovida. jõudsime umbes poole peale mäel. rada läks edasi, aga mu isa pole tegelikult väga matkaja, ehk siis tipp jäi seekord vallutamata. 1300m on ka saavutus :) igatahes oli seal üks väike armas resto, kus me ka söömas käisime. resto omanikud võivad oma õnne tänada, et neil see maja seal mägedes veel alles on, kuna mõned aastad tagasi oli seal meeletu laviin. selle tõttu hukkus ka seal matkanud Tšehhi minister ( mis valdkonna oma, kahjuks ei mäleta, keskkond vb). järgmine kord kavatsen tipu vallutada (: ahjaa, šoppamas käisin ka. ostisn hästi armsad lühikesed püksid... peaks sinna juurde ühed vinged traksid saama, siis oleks perfektsus saavutatud.

ehk siis nlv olin over the moon.

...

esmaspäev

naljakas kui kiirelt võib tuju muutuda.

failisin oma goaliga. istusin klassis. järjekordselt ei saanud mitte millestki midagi aru ja lugesin igavusest vanu sõnumeid.. VÄGA vale tegu. selline ahastus tuli peale. tahtsin peaga vastu lauda taguda ja karjuma hakata. k o h u t a v. isegi ära ei saanud minna, kuna see kool on tundide ajal nagu vangla, ehk siis uksed on lukus. tegelikult on see nii ka vahetundide ajal. ehk siis tegin vapra näo pähe ( ehk siis peitsin pea tagi sisse  )ja kuulasin muusikat, isegi väga varjata ei viitsinud seda täna. inglise keel polnud ka kaasatehtav täna, kuna meil oli asendusõpetaja täna, kelle inglise keel oli a) meeletu slovakkia-aksendiga ( te ei kujuta ette kui arusaamatu see on!? ) või b) nii hea aksendiga, et minu väike loll pea sellest aru ei saanud.

üleüldiselt ilm läheb ka praeguse tujuga kokku. je zima a pršy/ külm on ja vihma sajab -.-

lähen teen endale magusateraapiat. see aitab vist alati halva tuju vastu.

miss u all 

neljaneljaneljapäev ehk štvrtok (palun proovige seda kõva häälega öelda. ärge muretsege, see ei õnnestu teil)

kell on jällegi piisavalt palju ja kõik väikesed tundmatud lihased mu loius keres valutavad. te kindlasti teate seda tunnet. meeldiv valu peale trenni. võrratu. nagu enamus päevi, on ka täna maja rahvast täis. täna siis iirlased. tõrvaltoast kostab emotsionaalne vestlus ( tavaline Hruška kõrvalnäht ) ning taustaks mängib eriti imal iiri jazz. jälle tähistamine, isegi ei meenu mille.

rutiin kipub mind alla neelama.

seega

homme Kurima'sse elu nautima.

lõpuks püstitan ka küsimuse: mis otstarve on igatsusel?
ääretult pointless on ju ennast painata millegiga, mis kättesaamatu. nukralt istuda ja mõelda OLNUD sündmustele, maha jäänud inimestele, kodu vaikusele.

goal: stop beating myself up.

Nüüd ma siis tean , miks kõik mind Tellaks kutsuvad...

kuna "telle" tähendab suurt lehma ja "tella" kõigest väikest !

Devendra Banhart - Rats

Florence + The Machine - You've Got the Love unplugged

kool. esmamaspäev ja 1. tund ehk slovenskeho jazyka. nagu tavaliselt, on ka täna arusaamisega probleeme, kuid õnneks on täna igavus talutav, kuna võtsin ettenägelikult läppari kaasa. millest alustada..
... näiteks 1. koolipäev
kuhu oma otseloomulikult hiljaks jäin !
kui arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. no pm sama, ainult et alanud oli aktus, ehk siis nautisime õega saali ukse vahel passimist. kuna ma direktori kõnest väga midagi aru ei saanud kadus tähelepanu suht kähku. tähelepanu koondus jälle, kui avastasin, et kogu saal seljataha üritab kõõluda. see oli vist see hetk, kui avastasin, et jutt käib minust. otseloomulikult tahtsid nad, ka et ma sinna kõige ette mikri ette roniks ja midagi räägiks. läksin siis sinna ette, mulle peeti ühe siinse inglise keelt valdava harulduse poolt maha pisike kõne ja siis lükati mikker mulle. ja mina...loomulikult hakkasin naerma, pobisesin dˇkujem ( aitäh ) ja läksin ruttu minema. nooo esmamulje oli vähemalt meeldejääv.
nüüd olen koolis käinud juba paar nädalat. tekkinud on nii esimesed sõbrad, kui ka eelistused tundide osas. kuna ma ainult matemaatikast ja inkast aru saan on need ka ainukesed ained, kus ma midagi teen.. ( okk, inka on suhteliselt häiriv, kuna tase on nii umbes 5. klassi kanti) ok,  kultuur ja TV ehk kehaline kaasa-arvatud, kuna neid andev õpetaja oskab mingil kummalisel põhjusel inglise keelt vabalt ( thank god ) btw ( haha naerge nüüd) siin olen ma sportlane. päris koomiline minu arvates, aga siin ei tee keegi sporti ! ma ei liialda ka tegelikult. spordiga tegelevad vaid need, kellel on plaan tippsportlaseks saada. kui ma neile seletada üritasin, et mulle lihtsalt meeldib jooksmas käia, vaadati mind ikka väga veidrate pilkudega. samas on see ka loogiline, kuna enamus inimesi ei harrasta just tervislikke eluviise. väga paljud suitsetavad, nädalavahetus veedetakse pubides jne..
pubidest rääkides tuleb meelde naljakas vaheseik. nimelt ühel õhtul käisine uute tuttavatega Angel-pubis istumas. suur pidu ei olnud, lihtsalt väike olemine. päev hiljem sai mu õde pika loengu mu füüsikaõpetajalt, et miks ma üksi väljas käin. MIKS MA ÜKSI VÄLJAS KÄIN . nagu, wtf?? mul vajus suu lahti. 1. ma olen siiski täisealine ja kui mu pere ei tee sellest probleemi, siis mul on siiski õigus üksi olla. 2. mu hostõde on minust noorem... et siis ta peaks mind turvama? kui B seda rääkis saime mu hostemaga kõvasti naerda. üleüldse.. parem küsimus on hoopis see, et mida õpetaja seal tegi...
viimased nädalad on olnud väga vahelduvate tujudega. vahel tahaks nagu mlm vallutada, teine hetk on meeletu kodu/sõprade/pere/suhtlemisigatsus. just eriti suhtlemis, kuna mu slovakkia keel pole veel just arusaadav. aru ma saan nii umbes 20%, rääkida oskan väga algeliselt.. ja k***t vahel tõmbab ikka tuju nii alla, kui keegi inglise keelt ei oska. siinkohal tänan eesti telekanaleid, et te filme inglise keeles näitate. AITÄH. siin on absoluutselt kõik kanalid tubinguga, ehk siis isegi telekat vaadates ei saa ennast välja lülitada -.-  ja see, et siinsed inimesed inglise keelt kuskil ei kuule ongi peamine põhjus, miks keegi seda rääkida ei oska ( või kui ka oskab siis meeletu aksendiga )
niii.. mis ma veel korda olen saatunud...
eile käisin koos hostvenna/isa/emaga Liptovis ( väike küla Low-Tatrates) pere coddages. ma armusin sellesse kohta. kujuta ette... seisad keset väikest välu ja ÜKSKÕIK kus suunas vaatad- igal pool on mäed. vapustavalt ilus koht. mägimajake oli ka väga armas, selline soe ja kutsuv. kurb, et pere plaanib selle maha lammutada ja sinna restorani ehitada. nad rendivad seal maju talispordi/matkamiseharrastajatele.. ja kui juba see maja kus nad ise viibivad on armas, siis need majad, mida nad rendivad on lihtsalt vapustavad. oleks mul raha, ma ostaks ühe ära ja koliks elama sinna.... aargh unistused.
pärast tuuri Liptovias tegime väikese tee/veiniõhtu perega ja tuttavatega ja jätsime hüvasti mu venna M'ga kuna ta sõitis edasi Bratislavasse, kuhu plaanib ka edasi elama/õppima jääda. arvatavasti näen teda alles jõulude paiku.
nüüd on kõik tähtsam ja tsensuursem kirjas.. :D
ajaa.. sellest nädalast hakkan tennises ja mingis tantsutrennis käima- plusspunkt mulle :)

p i a t o k

veidi pilte mu kodust :)

nobody said it was easy

lühidalt. uus pere, uus kool, uued inimesed, pisike koduigatsus ja vales keeles unenäod.

niii. kool. suutsin kohe hea esmamulje jätta ja esimesed 2 päeva kooli hiljaks jääda. tüüpiline mina. no kust ma pidin teadma, et neil kool 7.45 hakkab?? seda nad mulle loomulikult eelvestlusel ei maininud. great. pärast aktust tuli mu uus ülisõbralik direktor ja lubas mulle oma perega linna vaatamisväärsusi näidata. ajaa, ta vajas selleks tegemiseks tõlki. üldse.. inglise keelega neid inimesi õnnistatud pole:D  ehk siis kokkuvõttes: 1. päev oli pisike šokk.

2. päev oli natuke helgem. avastasin et klassis mõned siiski oskavad inglise keelt. tegelikult isegi päris paljud, aga lihtsam on saata paar julgemat "selle venesoomeaustraallasega" rääkima.. nüüd olen juba veidi rohkem koolis viibinud ja isegi osade klassikaaslastega väljas pubides käinud ( siinne must-do) ja taasavastan kui südamlik see rahvas tegelikult on.

homme lähen siis suzy'dega kohvitama ( ma tunnen juba vähemalt 3 suzannat ja 5 ivanat .. ulme :D ) vaatab mis saama hakkab...

ajaa, siinnse saiakultuur hakkab üle viskama...ehk siis haaran varsti ise pajakindad kätte ! beware.